ArtDepoo on galerii Kalamajas, mis tutvustab eesti kaasaegset kunsti ja on alates 2015. aastast korraldanud näituseid ja kunstiüritusi peamiselt projektipõhiselt, otsides ja luues seejuures pidevalt uusi võimalusi ja väljundeid kohaliku kunstimaastiku rikastamiseks. Galerii asub kunagise Norma plekitööstuse kompleksis, mille ajalugu, asukoht ja arhitektuur pakub möödujatele ja külastajale suurt huvi. Avar ja kõrge liigendamata näitusesaal on pealinnas üks väheseid kohti, mis vastab n-ö valge kuubi ideaalstandardile ja on seega sobiv pind erinevas formaadis kunsti eksponeerimiseks ning sellest tervikliku ülevaate ja elamuse saamiseks.2015. aastal galeriid taasavades (aastatel 2004-2009 tegutses ruumides Haus galerii filiaal) oli koha eestvedajate soov mastaapse industriaalse ruumi näol anda võimalus näituste korraldamiseks noortele kunstnikele, kellel puuduvad veel nii kogemused kui võimalused galeriides oma loomingut tutvustada, ja olla neile n-ö kasvulavaks. Oleme juba aastaid põiminud meie näitusekavasse näiteks Eesti Kunstiakadeemia erinevate erialade tudengite grupinäituste projekte ning tihe koostöö akadeemiaga jätkub. Galerii eesmärk on avada näitustel käsitlevaid teemasid ka lasteaedade, kunstiringide, põhikooli ja gümnaasiumi astmete õpilastele, et sügavama kunstihuviga noored jõuaksid õpinguteni kõrg-või kutsehariduse tasemel. Samuti oleme aastate jooksul loonud tiheda koostööraamistiku Kalamaja kunstnike ja elanikega, sest tagasiside näitab, et kogukond hindab seda väga ning galeriist on saanud Põhja-Tallinna tõmbekeskus kunsti vallas, mis meelitab kohale sise- ja välisturiste kaugemaltki.Tutvustades näitustel eesti kaasaegset kunsti tajume, et galeriipinna mõistmiseks on vaja aega ja ruumikogemust, et selle piire veelgi nihutada. Viimastel aastatel on peale tavapäraste näituste toimunud ArtDepoo galeriis mitmed pop-up näitused, performance- ja tantsuetendused ning muusika- ja vestlusõhtud. Galerii on erinevate näituste ja ettevõtmistega osalenud Tallinn Art Week´i, Tallinna Biennaali, Tallinn Open House´i, Disainiöö ja Kalamaja päevade programmides. Oleme teinud koostööd Vana-Võromaa Kultuurikojaga, Kogo, Haus, Metropol ja Kalaus galeriidega.2018. aastal pälvis galerii üks asutajatest ja toetajatest, ettevõtja Meelis Sinilo, kultuuriministeeriumi initsiatiivil aasta kultuurisõbra auhinna.Huvi galerii vastu on märgatavalt tõusnud ning oleme uhked, et suure poolehoiu külastajate seas on leidnud 2021. aastal galerii poolt ellu kutsutud projekt – pakkuda Tallinna Kunstihoones toimuva traditsioonilise kevadnäituse publikupreemia võitjale võimalust teha isikunäitus ArtDepoo galeriis. Keraamik Anne Türni ja maalikunstnik Mauri Grossi isikunäitustel käis kuuajalise perioodi jooksul üle 600 külastaja. 2023. aasta kevadel olime esimest korda ka ametlikult Tallinna Kunstihoone publikupreemia toetajate hulgas ning 2024. aasta jaanuaris jõudis galeriisse publikupreemia laureaadi klaasikunstnik Kati Kerstna isikunäitus „Õrn, habras, õrn“. Hetkel on näitusekava on koostatud 2024. aasta lõpuni ning juba käivad läbirääkimised ka 2025. aasta osas.Galerii on tihedas koostöös Kalamaja suurima laste kunstiringiga MARU KARU, kellega koos oleme aastate jooksul viinud kogukonna lastega läbi töötubasid ja loonud näitusepõhiseid mänguruume. Laste ja noorte kunstialaste teadmiste suurendamine on aidanud neil mõista kultuuri sügavamat väärtust, mistõttu sooviksime kindlasti tulevikus luua haridusprogrammi, mille kaudu kutsuda nooremat publikut veelgi kirglikumalt kunsti juurde.Erinevate tegevuste kaasamine kunstiruumis on meie publikut jõudsalt kasvatanud ning aastal 2023 ületas 8 näituse külastatavus 3000 külastaja piiri ning näituseid on kajastatud erinevates meediakanalites.Galerii soov on laieneda rohkem ka majaesisele välialale. Sügisel 2023 korraldasime esimest korda kahetasandilise fotonäituse, kus ühe osana liikusime näitusega avalikku ruumi, galeriid piirava aia välisküljele. Asume äsja renoveeritud Vana-Kalamaja promenaadi vahetus läheduses (Vana-Kalamaja ja Jahu tänava nurgal) ja tänavale viidud näitus koostöös Põhja-Tallinna linnaosa valitsusega, leidis väga positiivset vastukaja ning seda vaatas väga suur arv nii juhuslikke möödujaid kui teadlikke galeriikülastajaid.Galerii tulevikusoov on hoida ja kasvatada oma publikut, pakkuda nii kogukonnale kui kõigile külastajatele väärikat näituseprogrammi, mille kaudu on kõigil võimalus kogeda, vaadata ja tõlgendada kunsti kui kultuuri osa nii, et see aeg, mis külastaja meie juures veedab, oleks sisukas, väärtuslik ja arendav. ArtDepoo missioon on jätkuvalt toetada ning olla olemas kohalikule kogukonnale. Samuti soovime jätkata noorte kunstnike toetamist – hetkel käivad läbirääkimised kunstikeskkonnaga NOBA.ac, et pakkuda Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinnale kandideerijatele galeriis näitusevõimalust, mis tutvustaks Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallase, Läti Kunstiakadeemia, Vilniuse Kunstiakadeemia ja Helsingi Kunstiülikooli Uniarts bakalaureuse- ja magistriõppe 2023. aasta lõpetajate loomingut.2023. aastast on ArtDepoo galerii ka Kunstiasutuste Liidu liige.— TRIINU SOIKMETS
ArtDepoo is a gallery in Kalamaja district, Tallinn, that exhibits modern art of Estonia. Since 2015, it has been focusing on project-based exhibitions. The gallery is located in the former Norma sheet metal factory complex, which history, location, and architecture are of great interest to passersby and visitors.The gallery's aim is to enhance the visitor's art awareness and provide both art education and exhibition space for young emerging artists who are just beginning their careers in the art field.With its excellent lighting and history, the gallery space strives to offer visitors the best and most vivid art experience.— VISIT ESTONIA
exhibitionsGERTH KUUSK. KUMMARDUS KAOSELEnaistepäevkati kerstna. õrn, habras, õrnsitta sellest sitast tundest!üksildus ei küsi vanusteka avatud akadeemia. maalikunsti a, b, c... ja zkaarel valter. seinast seinamauri gross. ilmutuskertu-liisa sarap. pilgud küünladEKA AVATUD AKADEEMIA. MAALIKUNSTI A, B, C... JA ZANNI ZUPPING. RUUMITAJUANNE TÜRN, TOOMAS TUUL. PEEGELDUSEDERIK ALALOOGA. OTSE SELLISENA TULISEALT SINNA / LET'S TAKE THE ROMANTIC WAYALEXEI GORDIN. KUIDAS SEE JUHTUDA SAI?ASMUS SOODLA. USK, TUSK JA PÜHA MIDRUSKEKA EHTE- JA SEPAKUNSTI OSAKONNA 2. KURSUS. MIMIKRIHENRIK HÜRDEN. PAIGA VAIMKERTU-LIISA SARAP. KÄPIKNARVA MEEDIAKLUBI MTÜ. PIIRISEISUNDEKA AVATUD AKADEEMIA. SAVIMINERAALIST NUTITEKSTIILINIPATRICK SOOME, KÄRT HAMMER. UPPUMINEKÄRT HAMMER. ABSTRAKTSIOONIDHEIKKI LEIS. AVIVALAVASTUSKUNSTNIKE LIIT. MULTIVERSUMMAARIT MURKA. ILLUSIOONID CURATED BY BAKERMANNUKKE, SOONSEIN. KAKS ÜHESANDRO KÖÖP. SISUJAANIKA PEERNA. LIUSTIKE ELEEGIAMARU KARU. ÕHUTAME LAPSEPÕLVE LÕKKELEKADRI KANGILASKI JA TOOMAS TÕNISSOO. ERMITAAŽMAARIT MURKA. KONTEKSTIVÄLINEARTDEPOO SPECIAL - ÜKS NÄDAL LAURENTSIUST
KUMMARDUS KAOSELE GERTH KUUSK12.04.2024 – 27.04.2024avamine 12.04.2024 KL 18k-r kl 12 – 18 l kl 12 – 16—GERTH KUUSK „KUMMARDUS KAOSELE“-kahe generatsiooni hoogne värvi- ja vormiplahvatus Kalamaja kunstigaleriis. 12.04-27.04.2024ArtDepoo galerii jätkab igakevadist traditsiooni anda võimalus näituse korraldamiseks ühele noorele vähetuntud kunstnikule, kellel puuduvad veel kogemused kui võimalused galeriides oma loomingut tutvustada ja olla neile nii-öelda kasvulavaks ja toeks. Sellel kevadel astub galeriis üles kunstnik Gerth Kuusk.Tihti juhtub olema nii, et juhusel ja õnnel on elus ülioluline roll. Vaat et peamine, mis meid inimestena kujundab. Kuhu ja kellena me sünnime. Millised saavad olema meie füüsilised ja vaimsed piirangud. Kellega või millega me oma teel kokku juhtume ja kuidas need kohtumised meid teadlikult või alateadlikult, rohkemal või vähemal määral mõjutama ning kujundama hakkavad. Tohutu kogus juhuslikkust, mis on igapäevaselt lakkamatus lahingus sooviga oma elu kontrollida ja juhtida.Maalinäitus “Kummardus Kaosele” on hoogne värvi- ja vormiplahvatus nii lõuendil kui akvarellpaberil. Omalaadne ood juhustele, kus kunstnik tõstab poodiumile oma kahe lapse, veel mittemidagi arusaadavat kujutava, muretu ja spontaanse kunstilise kaose ning segab selle kokku enda kujutava tehnikaga. Tulemuseks on 19 akrüülmaali ning 47 segatehnikas akvarelli, mille võrdväärseteks autoriteks on kunstnik Gerth Kuusk (sünd. 1983), tema poeg Klaus Johan Kuusk (sünd. 2020) ja tütar Hilde Johanna Kuusk (sünd. 2022).Gerth Kuusk:“Elus on kohati ikka päris sürrealistlike olukordi. See kõik viib kuhugi edasi. Kuhugi järgmisse kohta. Mõnda järgmisse etappi. Mängib kuidagi välja. Iga kriips on lõpuks paratamatu osa meie elulõuendil ja sellega tuleb leppida. Või leppimise asemel ehk hoopis seda rõhutada, uhkust tunda, olla tänulik ja kummardada.”Gerth Kuusk on maali alal kraadita iseõppija, kes tegutseb igapäevaselt disainerina. Esimesed katsetused klassikalise maaliga sündisid 2012. aastal, pärast mida on kunstniku ambitsioon ja kunstiline süvenemine aina kasvanud. 2015 lõpetas ta EKA avatud akadeemia klassikalise maalikunsti täiendkoolituse ning 2019 Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala. Kuusk seab oma loomingus kesksele kohale inimese ning selle inimese suhestumise, sisemaailma seisundeid peegeldava, abstraktse ja aeg-ajalt metafüüsilise keskkonnaga. Kuusk on edukalt kaasa löönud mitmetel noore kunsti oksjonitel ning osalenud maalikunstnike aastanäitustel Pärnus ja Tallinnas. Näitus jääb avatuks 27. aprillini.ArtDepoo galerii on avatud K-R kl 12-18 ja L kl 12-16
NAISTEPÄEV KOOSTÖÖS HAUS GALERIIGA08.03.2024 – 06.04.2024avamine 08.03.2024k-r kl 12 – 18 l kl 12 – 16—"NAISTEPÄEV"Meestelt naistele – teosed eesti meesmaalijateltArtDepoo galeriiRahvusvahelise naistepäeval, 8. märtsi raames, avatakse koostöös Haus Galeriiga kaks teineteisega seotud ja teineteisest inspireeritud näitust alapealkirjadega:Meestelt naistele ja Naistelt meesteleEsimene eksponeerib eesti tuntud meesmaalijate loomingut ArtDepoo ja Haus galerii ruumides ning teine toob välja teosed eesti naistest kunstikogujate erakollektsioonidest Haus galeriis.Meestelt naisteleMõlemas galeriis saab korraga näha eesti meesmaalijate mahukat ülevaadet sellest, millised on meie meesmaalijate tänased kunstinägemused, mida ja kuidas nad kujutavad ja millele mõtlevad.Lisaks stiilide ja laadide mitmekesisusele kommunikeerib näitus ka soorollide küsimusi ja kutsub sellel, tänases päevas väga laiaulatuslikul ja ka tundlikul teemal kaasa mõtlema. Vaatamata sellele, et meie suhtumine sugudesse ja isiklikku soomääratlusse on oluliselt vabam ja lubavam, kui see oli isegi veel aastakümneid tagasi ning, et naiste ja meeste maailmas valitsevad võrdlemisi võrdsed eneseteostuse ja -väljenduse võimalused, kannavad mehed ja naised traditsiooniliselt siiski erinevat biolooglist rolli. Sellest tulenevalt on erinev ka nende psühholoogiline emotsioonikood, mis dikteerib teatud olemuse ja käitumismustrite eripära. Kuivõrd selgelt väljendub see eripära eesti meesmaalijate loomingus. Kui selgelt on täna üldse loetav, kas teose autoriks on mees või naine. Kuidas oleks maaliolukordi, mida esitavad mehed, lahendanud naised. Kõigil neil ja kindlasti veel paljudel muudel teemat inspireerivatel küsimustel saavad näitusekülastajad selle väljendusvärvika ekspositsiooni ajendil mõtiskleda. Niisamuti nagu ka vaagida meid alati intrigeeriva mehe ja naise kooseksisteerimise ja suhterolli üle laiemalt, teadmisega, et SEE näitus on naistepäeva raames, teadlikult pühendatud MEESTELT NAISTELE, kui lille, mis end üle näitusesaali ukse ulatab.Näituse idee algataja oli kunstnik Mauri Gross ja selle kuraator ning kujundaja on Piia Ausman (HAUS galerii) ja Mauri Gross (ArDepoo galerii). Kokku on näituse projektis tervikuna eksponeeritud 32 meeskunstniku teosed, kellest ArtDepoo galeriis on: Laurentsius, Ilmar Kruusamäe, Valeri Vinogradov, Andro Kööp, Jaan Elken, Erki Kasemets, Sven-Erik Stamberg, Kaido Ole, Valev Sein, Karl-Kristjan Nagel, Andres Koort, Toomas Kuusing, Jaan Toomik, Mauri Gross, Margus Meinart, Marko Mäetamm, Peeter Must ja Uno Roosvalt.Tekst: Piia AusmanNäitus on avatud: ArtDepoo galerii 08.03-06.04.2024 K-R kl 12-18 ja L kl 12-16ja HAUS galerii 08.03-05.04.2024 T-R kl 11-18 ja L kl 11-17
ÕRN, HABRAS, ÕRN KATI KERSTNA18.01.2024 – 18.02.2024avamine 18.01.2024 kl 18k-r kl 12 – 18 l kl 12 – 16— Kati Kerstna näitus „Õrn, habras, õrn” on vihje tasakaalule mis peaks valitsema inimkonna ja teiste planeedi elanike vahel ning tugevdab arusaama, et ilma nende teisteta me tegelikult eksisteerida ei suudaks.Kuigi välja on pandud klaasobjektid, mis kujutavad looma- või pigem putukariigist pärit esindajaid, võib neid käsitleda ka allegooriana, tuues nad inimeste ja nendevaheliste suhete tasandile. Strukturaalsed läbipaistvad justkui kristalliseerunud mõtted või inimsuurused olendid unenägudest, püüavad meid iga oma peegeldava tahuga märkama panna, kuivõrd habras, kuid samal ajal oluline võib olla iga kaasteeline siin maailmas. Elu haprust tunnetame eelkõige siis, kui lahkub meie lähedane või hea tuttav. Looduses kadunud või kadumisele määratud liike me selliselt ei märka. Vaid siis, kui loodusliku tasakaalu muutumine meid endid otseselt puudutab - riivab kuidagi meie toidulauda, koduaeda või muidu harjumuspärast eksistentsi. Luubi alla võetud ja hiiglaslikeks suurendatud ning samas läbipaistvateks muudetud tegelased on just need, keda tihtilugu ei märgata, kuid kelle kadumine suruks inimkonna lõpuks rohkem või vähem käpuli. Kunstnik tunnetab neid muidu väikeseid tegelasi enda Alter Egona, lähtudes mõiste kasutuselevõtja Cicero algupärasest tõlgendusest, kelle jaoks see tähendas lähimat sõpra või mõttekaaslast.Kati Kerstna: Mesilaste puhul ma tunnetan kindlat ühisosa - samamoodi vaikselt põrisedes (või porisdes) ajada omi asju, hoolimata välisest survest ja mõnikord ka mõistmatusest. Tunne, et "Laske mul olla, ärge astuge mulle peale!" on tuttav reaktsioon erinevatest situatsioonidest - trügimised, konfliktid ja kasvõi nt. enda kunstnikuks olemise, enda teistsugususe õigustamine. Ma tõesti pean eluliselt tähtsaks mitmekesisuse ja sealhulgas ka väiksemate ning vaiksemate hoidmist, mõistmist, aktsepteerimist ja austamist.Kati Kerstna on kunstnik, kelle loomingut iseloomustab varjamatu huvi looduse ja keskkonnaga seotud probleemistiku vastu. Ta hoiab jätkuvalt fookuses teemat, mis aeg-ajalt tundub juba äraleierdatud, aga mille visuaalsel kajastamisel kasutab ta unikaalseid, intrigeerivaid ja sõna otseses mõttes mitmetahulisi lahendusi. Ja seetõttu püsib ka teema jätkuvalt mitmetahuline, värske ning kõnetav. Alates 90-ndate lõpust osaleb Kati Kerstna aktiivselt erinevatel näitustel. Samuti on ta kureerinud mitmeid rahvusvahelisi klaasikunstialaseid sümpoosione ja näituseid, nii Eestis kui mujal. Tema peamisteks väljendusvahenditeks on installatiivsed klaasobjektid ja viimastel aastatel kasutusele võetud 3D-modelleerimine võimaldab tal luua imepäraseid ruumiga harmoniseeruvaid optilisi objekte, mis on pälvinud palju ka rahvusvahelist tähelepanu. Kati Kerstna on saanud tunnustust 2022 Aasta klaasikunstnikuna, võitnud 2023 kevadnäituse publikupreemia ning Balti kaasaegset klaasikunsti toetava IRMA Collaborative stipendiumi 2021.pressiteate koostas Sofi Aršas Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, ArtDepoo galerii, EKDesign.Kati Kerstna +372 529 0779 [email protected] katikerstna.ee
sitta sellest sitast tundest10.10.2023 – 15.11.2023avamine 10.10.2023 kl 19k-r kl 12 – 18 l kl 12 – 16—Kunstnikud: Jass Kaselaan, Peeter Laurits, Maarit Murka, Aet Ollisaar, Evi Tihemets, Alar TuulKuraator: Katri-Evelin Kalaus, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus SENSUS; kuraator, KALAUS galeriiRõõm, kurbus, viha, üllatus ja teised emotsioonid märgistavad kogetut, kujundavad meie hinnanguid ning käitumist, reguleerivad mälu käepärasust… Erinevused emotsioonide kogemisel ja väljendamisel kujundavad meie unikaalset iseloomu. Mõni kargab rõõmust lakke, keegi kardab oma ärevust, mõnda ei üllata enam miski, mõni rõõmustab ka siis, kui teisi nutma ajab…Üha enam levivad ebarealistlikud ootused innustavad meid olema pidevalt rõõmsad ja õnnelikud. See võidujooks kuulutab negatiivsed emotsioonid kahjulikeks ning nende äraajamisest on saanud kaasaegse ühiskonna suurim trend ja psühhiaatria tõsine väljakutse.Tunnetega toimetuleku oskused õpitakse elu jooksul. Kohaste kõrval kasutatakse kahjuks üha enam äärmuslikke eneserahustamise või meeleolu parandamise viise: vältimist, erinevate ainete, sh rahustite kuritarvitamist, enesevigastamist… Psüühika kiiret kasu ei taha. Mida enam halba enesetunnet ära ajad, seda rohkem seda saad.Sitta sellest sitast tundest! Jäta ta rahule!Ärevus- ja meeleoluhäirete levimuse kasv tähistab tunnetega toimetulematuse võidukäiku. Need häired tekivad kiiresti ja püsivad ajas visalt. Tugevate tunnetega toimetuleku oskused on teaduspõhises psühhoteraapias õpitavad. Vajadusel kombineeritakse neid ajustimulatsiooni ja kohaste ravimitega. Probleemide korral pöördu oma perearsti, kliinilise psühholoogi, psühhiaatri poole ja ära jäta end üksi.Näitusel räägivad kunstnikud erinevate meediumite kaudu emotsioonide tekkimisest, kogemisest, nendega toimetulekust. Kunstnikud on loonud seda, mida soovivad tunda või kardavad kogeda. Looming on siin kunstniku omadus ennast alati, ka kõige keerulisemal hetkel, kokku võtta. Sellest kogemusest saab õppida. See on kunstlik ravim!Näitust saadavad seminarid ja filmiõhtu ning võimalus on täita anonüümselt enesekohaseid teste. Info publikuprogrammi ja piletite kohta fienta.ee. Eriürituste soovi korral kontakteeruge [email protected].TÄNAME: ArtDepoo Galerii, VATEK, Sotsiaalministeerium, Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus SENSUSPublikuprogramm näitusel „Sitta sellest sitast tundest!“ ArtDepoo Galeriis (Jahu 12, Tallinn):Teisipäeval, 10.10 kell 19-22 näituse AVAMINE Arutleme koos kunstnike ja publikuga negatiivsete emotsioonide olemuse ning toimetuleku üle. Vaatame, mida kaasaegne psühhiaatria saab teha või tegemata jätta. Tähistame VATEK-i sünnipäeva ja ülemaailmset vaimse tervise päeva.Neljapäeval, 19.10 kell 19 filmiõhtu „Vaimse tervise teemad ja dokumentaalfilm“ Vaatame režissöör Sandra Jõgeva loodud dokumentaalfilmi „Mare Tralla saladus“ (54 min), mis räägib privaatse loo kunstnik Mare Trallast. Arutleme filmi „Armastus“ tegemise keerulisemate hetkede üle. Sandra jagab oma isiklikke kogemusi režissöörina ja kaamera taga psüühika portreteerimisel. Modereerib kliiniline psühholoog, psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskusest SENSUS. Tähistame sündmusega ka väga olulist arengut Eesti tervishoiusüsteemis, kliinilise psühholoogi tervishoiutöötajaks saamist! Oodatud on kõik huvilised! LINK PILETITELENeljapäeval, 26.10 kell 19 seminar „Rasked emotsioonid, olemus ja toimetulek“ Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuse SENSUS kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Merlin Kreitsberg arutleb selle üle, milleks meile tundeid vaja on, kuidas ja miks tekivad tunnetega toimetuleku raskused ja kuidas halvasti tundmises paremaks saada. Merlin on kliinilises töös muuhulgas spetsialiseerunud emotsioonide hindamisele ja toimetulekustrateegiatele kõige keerulisemat juhtumite korral, tema pädevuseks on dialektiline käitumisteraapia. Oodatud on kõik huvilised! Küsida võib kõike! LINK PILETITELE
üksildus ei küsi vanust10.09.2023 – 07.10.2023avamine 10.09.2023 kl 15k-r kl 12 – 18 l kl 12 – 16link facebooki üritusele—Vaimse tervise kuu raames 10. septembril 2023 (suitsiidiennetuspäeval) avatakse ArtDepoo galeriis fotograaf Erika Tuuliku poolt kureeritud fotonäitus “ÜKSILDUS ei küsi vanust”, mis on valminud koostöös MTÜ-ga Peaasjad.Rändnäitus „ÜKSILDUS ei küsi vanust“ on lugu märkamisest-koos märkamisest. Me kõik oleme erinevad nagu ka meie üksildus. On neid, kes väidavad, et seda tunnet ei eksisteeri ja neidki, kes vaatavad hommikul peeglisse manades ette oma parima naeratuse ja haarates kaasa sobivaima maski, et suuta järjekordne tööpäev õhtusse veeretada.Kas julgeme olla piisavalt tugevad, et seda tunnet iseendas märgata? Kas meis on piisavalt julgust, et märgata kõrvalseisja üksildust või on lihtsam ignoreerida ja jääda passiivseks, sest nii tundub lihtsam?Üksildus on nagu kutsumata külaline, kes ei hooli vanusest, soost, sotsiaalsest positsioonist või pangakonto jäägist. Ühel päeval ta lihtsalt koputab uksele ja keeldub lahkumast. Mida teha külalisega, kellel on jalg juba ukse vahel? Kas lasta ta tuppa ja saad temaga sõbraks või… Näituse avamine suitsiidiennetuspäeval ei ole juhuslik ja rõhk on sõnal „ennetus“. Me ei saa aidata neid, kes jäidki üksildaseks. Küll aga saame märgata ja olemas olla neile, kes on meie seas.Fotonäitus „ÜKSILDUS ei küsi vanust“ pakub võimalust vaatajal samastuda 17ne fotograafi erineva nägemusega üksildusest ning otsida koos lahendusi/võimalusi vaimse tervise spetsialistidega. Rändnäitust saab külastada 12 kuu jooksul erinevates Eestimaa linnades: Tallinn, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Rakvere, Viljandi ja Tartu.MÄRKAME JA HOOLIME KOOS!projekti autor Erika Tuulik [email protected] 53312915Facebook: #üksildus ei küsi vanust Instagram: @yksildus
riho sibula kitarrioksjon31.05.2023—31. mail toimub ArtDepoo galeriis Riho Sibula kitarri heategevusoksjoni finaal, mis sai alguse 17. mail Haus Galerii online-platvormil.Riho Sibula mälestust hoiab ja kannab edasi MTÜ Kuukitarr, kelle initsiatiivil ja koostöös Haus Galeriiga on kitarrioksjon algatatud. Oksjoni tuludest on soov rajada Hiiumaale Riho Sibula muuseum, kuhu soovitakse koondada legendaarse muusiku vaimne pärand.Enampakkumisele läheb Riho Sibula Suhr P1988 Pro Series (Made in USA) kitarr, mille muusik ostis uuena nullindate alguses, mängides sellega paljudel Ultima Thule esinemistel. Lisaks on pilliga salvestatud enamik lugudest Ultima Thule 2010. aasta albumil "Jälgede jälgedes". Kitarr on eksponeeritud Haus galerii oksjonite showroomis.Oksjonil olev kitarr on ainuke muusiku instrument, mida on võimalik tema loomingu austajatel omandada. Muusiku teised kitarrid on tema lähedaste sõprade kasutuses.31.mail, reaalajas toimuval heategevusoksjonil ArtDepoo galeriis, esitavad Riho Sibula muusikat tema lähedased sõbrad.Oksjonil osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine.Palun anna oma osalemise soovist teada: [email protected]
eka avatud akadeemia "maalikunsti a, b, c... ja z"12.05-25.05.2023avamine 11.05 kl 18:00k-r kl 12 – 18 l kl 12 – 16link facebooki üritusele—Oled oodatud „Maalikunsti A, B, C... ja Z” näituse avamisele, mis toimub ArtDepoo galeriis 11. mail algusega kell 18. Näitus jääb avatuks kuni 25. maini.Näitusel esitletakse „Maalikunsti A, B, C... ja Z” lõputöid, mis on valminud osalejate individuaalse ülesandepüstituse tulemusena ja teevad kokkuvõtte aastasest maaliõppe protsessist. Stuudioõppe käigus töötati meediumi algelementidega, eksperimenteerides ja omandades järk-järgult teadmisi värvist, erinevatest tehnilistest käsitlustest ning pildi ülesehitusest. Õpiti tundma maalikunsti väljendusvahendeid, lihtsamate ja keerulisemate motiivide kujutamist ning püüti leida oma individuaalset pildikeelt.Peale mahukat maalipraktikat ja ideelisi otsinguid näeme värskete autorite valminud loomingus mitmekülgseid teemasid: aja ja ruumi mitmetasandilisus; nähtamatud maskid, mida kanname; vaimse tervise teemade normaliseerimine; elutsükkel; müstiline loodus; loomad; unenäod; erinevad abstraktsed väljendused ja palju muud.Näitusel eksponeeritakse teoseid kunstnikelt: Dmitri Borohhov, Kati Ernits, Kaari Hindreko, Juta Jõgis, Maria Šulman, Elisa Ritsing, Anastassia Russmann, Oksana Sirkel, Evelyn Tatsi, Olga Tomberg, Signe Uibo, Tiina Urm, Annika Veimer.Õppekava juht: Saskia Järve. Juhendajad: Maria Lapteva Sidljarevitš, Lauri Sillak ja Saskia Järve.Täname: Artdepoo galerii, Heldur Lassi.Näitus Artdepoo galeriis (Jahu tn 12-213, Tallinn) on avatud kolmapäevast reedeni kell 12–18 ja laupäeviti kell 12–16.
kaarel valter "seinast seina"12.04-29.04.2023avamine 11.04 kl 18:00k-r kl 12 – 18 l kl 12 – 16—DJ ja melomaan, saatejuht ja plaadipoodnik Kaarel Valter lahkus meie seast paha haiguse tagajärjel eelmise aasta veebruaris. Tänavu 28. veebruaril tähistanuks ta oma 36. sünnipäeva. Kutsume teid 11. aprillil avanevale mälestusnäitusele galeriis ArtDepoo, kus on väljas valik Kaarli tehtud fotosid.Ilmselt ei ole Kaarli lahkumine paljudele veel tänaseni päriselt kohale jõudnud. Ühelt poolt tõrgub mälu oma kummaliste neuraalsete protsessidega kallist inimesest lahti laskma, teisalt ei tahagi nagu sellega leppida ja kaevud ennastunustavalt ja -haavavalt mälupiltidesse. Kaarilile selline enesehaletsuses püherdamine pigem ei meeldiks (kuigi ta oskas seda ka ise hästi teha), küll aga kiidaks ta heaks (mälu)piltidesse süüvimise.Paljud teavad, et filmikunsti kõrval oli Kaarel kirglik fotograafia fänn. Kui ta nooruses eksperimenteeris erinevate vanade peegelkaameratega, siis viimastel aastatel oli tal kogu aeg taskus mõni uus (vana) seebikas, eesmärgiga jäädvustada igapäeva ja neid hetki. Kõlab natuke klišeelikult, aga tema negatiive läbi lapates näib, et iseäranis intensiivseks muutus piltide tegemine viimasel aastal, just nagu oleks ta.. Ah, mis seal ikka. See pole enam kõige tähtsam.Oluline on, et nendel fotodel joonistub välja vähemalt kolm portreed. Esiteks Kaarel ise, kellena ta peegeldub suure elukunstnikuna oma portreteeritavate lõbustatud nägudelt. Teiseks portreeks on need samad näod – pere ja lähemad sõbrad –, kellega ta oli intiimne, vahetu, naljakas ja tõsine. Kolmandaks on see mälestusnäitus teatud mõttes koondportree teistkümnendate Tallinna alternatiivsest tänava- ja klubikultuurist, mida ta tundis ja suunas läbi ja lõhki, seinast seina. See näitus on ühe põlvkonna eluga kohanemise nägu. Ehkki jah, Kaarel oli põlvkondade- ja ajastuteülene, nagu paljudele näis.Väljapanekule andis nime Kaarlile iseloomulikult eneseiroonilise nimega raadiosaade “Seinast seina tapeediks” IDA raadios, kus ta aastate jooksul kuulajatega sadade tundide jagu uut ja vana muusikat jagas. Helide asemel jagame see kord pilte.Näituse panid kokku Helmi Arrak, Johann 3000, Natalie Mets, Gregor Taul ja Ann Valter. Täname Kaarli peret, sõpru, Momentin Baltics ja Coca-Cola HBC Estonia.Näitus ArtDepoos (Jahu 12, Tallinn) jääb avatuks 29. aprillini.
valdek laur "süvasuik 1.5"23.02-12.03.2023avamine 23.02 kl 18:00k-r kl 12 – 18 l kl 12 – 1624.02 on galerii suletud—Näitus “Süvasuik 1.5” uurib tehisintellekti abil ürgmüüte ja jõuab tallinnasse pärnu linnagaleriist.Tallinnas, ArtDepoo galeriis avatakse 23. veebruaril algoritmilise digitaalkunsti näitus “Süvasuik 1.5”, mis on aasta alguses Pärnu Linnagaleriis publiku seas elavat huvi tekitanud digitaalkunsti näituse „Süvasuik“ järg. Näituse autor Valdek Laur toob vaatajani masinõppealgoritmide poolt visualiseeritud ürgsed mütoloogilised motiivid ning uurib seeläbi stereotüüpe, mis meie kollektiivses teadvuses on kinnistunud.Esimesed jagatud lood ulatuvad aega, mil me polnud ainsad inimesed. Millal öeldi esimene lause? Millal sai kahest lausest kolm ning tekkis lugu? Millised lood olid piisavalt olulised, et püsida elus läbi inimkonna ajaloo kuni tänase päevani? Ja kuidas näevad neid lugusid meie kollektiivset teadvust peegeldavad masinõppealgoritmid? Nendele küsimustele otsib vastuseid interdistsiplinaarne visuaalkunstnik Valdek Laur, kes on loonud mõtisklusi õhutava ringkäigu, kus iidsed lood kohtuvad kaasaegse tehnoloogiaga. Komposiitalumiiniumile trükitud stseenid ja stereolitograafiaga prinditud skulptuurid koos jutustusi kokku võtva videoga õhutavad mõtlema, kuidas neid lugusid kujutasid ette iidse lõkke ümber istuvad kuulajad ning mil määral erineb see meie tänapäevasest kujutlusest - või kas üldse?Käsitlemisele tulevad viis iidset müüti - maailma loomine, kosmiline jaht, veeuputus, Inanna käik allilma ning lohetapja. Autor on algoritmidel lasknud müütidest genereerida pildid ja videod, mis näitavad, kuidas uusimad visualiseemise tööriistad mõistavad inimkonna ürgsemaid jutustusi.Valdek Laur (s.1980) on peamiselt video ja animatsiooni valdkonnas tegutsev digitaalkunstnik, kes on praegu lõpetamas oma õpinguid EKA ehte ja sepise erialal. Erinevaid algoritmilisi pildigeneraatoreid on Laur kasutanud juba alates eelmise aasta algusest, mil tekkisid esimesed avalikult kasutatavad sisendipõhised difusioonalgoritmid.Näitusetööde loomisel on autor kasutanud Midjourney, Wombo, Stable Diffusion ja Disco Diffusion algoritme. Juba praegu kunstiringkondades tuliseid vaidluseid põhjustavad algoritmid koondavad endas põhilisi kunstis kasutatavaid esteetilisi ja kompositsioonilisi võtteid ning arhetüüpseid ja stereotüüpseid kujutisi ja seetõttu võib neid käsitleda kaasaegse inimese kollektiivse loomingu ja teadvuse peegeldusena.Näitus avatakse 23. veebruaril kell 18.00 ArtDepoo galeriis (Jahu tn 12, Tallinn) ja on avatud kuni 12. märtsini. Alates 1. märtsist kuni näituse lõpuni on autor galeriis, et huvilistele tutvustada oma töid või vestelda kunsti ja tehnoloogia kokkupuutepunktide teemal.ArtDepoo galerii on avatud K-R kl 12-18 ja L kl 12-16 24.02 on galerii suletud.Näitust toetab Eesti KultuurkapitalValdek Laur – 5246235 [email protected] www.instagram.com/valdeklaur/
mauri gross "ilmutus"27.01-18.02.2023avamine 27.01 kl 18:00k-r kl 12 – 18 l kl 12 – 16—10.02 kl 18:00 – kunstniku vestlus elnara taidregaElnara Taidre (s.1983) on SA Eesti Kunstimuuseumi graafikaosakonna juhataja ja kunstiajaloo doktorant, kes on kureerinud mitmeid näituseid.11.02 kl 13-15:00 – laste mänguruum-näituskülla tuleb Kalamaja laste kunstistuudio Maru Karu.—Kevadnäituse publikulemmik Mauri Gross astub üles ArtDepoos.Käesoleval reedel ehk 27.jaanuaril avatakse ArtDepoo galeriis maalikunstnik Mauri Grossi näitus „Ilmutus“. Galerii jätkab traditsiooni, kui kevadel Tallinna Kunstihoones külastajate poolt lemmikuks valitud maali „Pööripäev“ kunstnik Mauri Gross toob vaatajate ette uue näituse „Ilmutus“. Aasta varem astus installatiivse väljapanekuga üles keraamik Anne Türn. Nädalavahetuseti on galeriis kohal ka kunstnik ise, et rääkida lugusid inspiratsioonist, mis pärineb lapsepõlve rännakutelt metsikus looduses.Maalinäitus “Ilmutus” on balansseerimine reaalsete mälestuste ja illusoorsete mälupiltide põimumisest maastikes. Metsistunud õietihnikud peidavad endas nii läbitungimatuid mälestusi lapsepõlve aiast kui kujutluses võrsunud imelilli. Väljendusküllasel mõtterännakul on kõik näiline: muutumises, liikumises ja kasvamises. Suvesoojas hämarusest langevad lehed sügisesse, voolav vesi kaardub jäiseks jõeks. Argisuse jälgmine läbi ajatu teemakäsitluse toob vaatajate ette igapäeva pühalikkuse, jättes ühtlasi ka ruumi tõlgendamiseks ning filosoofiliseks mõtiskluseks. Näitusel on eksponeeritud suureformaadilised õlimaalid.Mauri Gross (s.1969) on Eestis tegutsev vabakutseline maalikunstnik. Gross kombineerib oma teostes klassikalise maalikunsti tehnilised lahendused ning kaasaegse kunsti abstraktsed võtted. Motiivid ja süžeed, mida kunstnik kujutab, on pealtnäha lihtsad, kuid läbi kunstniku käe seatud meisterlikult vaatlusaluseks.Mauri Grossi näitus „Ilmutus“ on ArtDepoo galeriis (Jahu 12, Tallinn) avatud kuni 18. veebruarini - kolmapäevast reedeni kell 12-18, nädalavahetusel kell 12-16, esmaspäeval ja teisipäeval suletud. Sissepääs tasuta.03.02.2023 kl 17 toimub galeriis kunsti- ja luuleõhtu koos luuletaja Veronika Kivisillaga.
KERTU-LIISA SARAP "PILGUD KÜÜNLAD"INSTALLATSIOON10.01; 12.01; 14.01 KL 16–20Ei ole palju vaja. Meil on ilus hetk. Kui veab siis paar. On naiivne küsida rohkemat. Võta see. Mida rohkem seda hetke meenutad, seda rohkem ta kaugeneb algsest, kuniks midagi pole algsest järgi. Kõik kannatus, valu, ilu ja haprus saab ükskord otsa. Sest meil on vaid hetk. Antakse ja võetakse. Lihtsalt täna. Ja rohkemat olekski naiivne küsida. Meil oli hetk.foto: silver mikiver
eka maalitudengite oksjonoksjon 17.12.2022avatud 13-17.12.2022 t–l KL 12-18EKA maalitudengite oksjon toimub laupäeval, 17. detsembril algusega kell 16.00, ArtDepoo galeriis.Enampakkumisele läheb 40 valitud teost EKA maalitudengite viimase paari semestri loomingust. Tulu läheb maalitudengite loometöö toetuseks – tule ja soeta tulevikutegijate töid ning aita kaasa nende ambitsioonikate lõputööde ja näituseprojektide teostumisele!Oksjonitööde näitus ArtDepoo galeriis on tutvumiseks avatud juba 13. detsembrist. Teoste alghinnad algavad 50 eurost ehk tegu on hea võimalusega osta eesti kunsti tulevaste tipptegijate varajast loomingut!Näitusel osalevad EKA maaliosakonna BA tudengid: Maria Hindreko Liisa-Lota Jõeleht Sander Karjus Daria Morozova Rebecca Norman Valerija Oja Tea Lemberpuu Marion Saarik Elisa Margot WintersSamuti maaliosakonna vilistlased, praegused EKA kaasaegse kunsti MA tudengid: Gerda Hansen Mari SteinbergOksjonit korraldab Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond koostöös ArtDepoo galeriiga. Enampakkumist juhatab EKA maaliosakonna õppejõud, kunstnik Mihkel Ilus.Oksjonitööde näitus ArtDepoo galeriis (Jahu 12, Tallinn) on avatud teisipäevast, 13. detsembrist kuni laupäevani, 17. detsembrini kell 12–18. Sissepääsuks palume helistada uksekella või helistada galeristi telefonile, nr 56486874.
eka avatud akadeemia "maalikunsti a, b, c... ja z"19.05.2022 - 28.05.2022K-R KL 12-18 L kl 12-16EKA avatud akadeemia kursuse „Maalikunsti A, B, C... ja Z” lõputööde näitus Artdepoo galeriis avatakse 19. mail kell 18. Näitus jääb avatuks 28. maini.Näitusel on eksponeeritud lõputööd, mis on õppurite individuaalse ülesandepüstituse tulemus, (vahe)kokkuvõte maaliõppe protsessist. Stuudioõppe käigus katsetati meediumi algelementidega, pildikeele A, B ja Cga. Õpiti tundma maalikunsti väljendusvahendeid, kujutamist ning eksperimenteeriti individuaalse pildikeele loomisega.Aastase katsetamise kokkuvõtteks otsustasid värsked autorid näitusetöödes käsitleda mitmekülgseid teemasid: esiemad, naiselikkus, psüühikahäiretega inimeste sobitumine erinevatesse keskkondadesse, seotus loodusega, kirgastava valguse ja vaikuse lummus, ilus ja vaba maa, inimlikult ebatäiuslik autoportree, duaalne autoportree, lapsepõlvemälestuste kuldamine ning erinevad eneseületused, mis maalimisprotsessi ja eksponeerimisega kaasnevad.Näitusel on eksponeeritud teosed kunstnikelt: Mari Annuka, Kaia Hommik, Jana Koel, Kristine-Kristi Kasak, Ivo Kuldmäe, Andri Lõhek, Raili Moldov, Astrid Mägi, Gerli Pesor, Anne-Mari Rannamäe, Ülle Soitu, Mari-Helen Vili. Juhendajad: Saskia Järve, Maria Sidljarevich ja Mart Vainre.Täname: Artdepoo galerii, Valmiermuiža, Heldur Lassi.
anni zupping "ruumitaju"ESIETENDUS 01.02.2022 ETENDUSED: 17/18.02; 17/18.03.2022ArtDepoo galerii Jahu 12, TallinnLaval: Katrin Kubber, Kirte Jõesaar Valgus: Marita Keskküla Heli: Kenn-Eerik Kannike Butafooria: Marko Odar Kostüüm: Kirke Talu Video,plakat: Ave Palm Kaasmõtestaja: arhitekt Kirke Päss Kestus: 60' Piletid FientasRUUMITAJU on Anni Zuppingu debüütlavastus, mis uurib teemat keha ja arhitektuur.*tegelikkuse meeleline peegeldamine kuigi silma võrkkestale langev kujutis on kahemõõtmeline, moodustatakse eelneva kogemuse ja tagasiside põhjal kolmemõõtmeline tajuelamusLavastus otsib ja uurib geomeetrilist keha ja liikumist arhitektuuri ning ruumi elementide kaudu. Esikohal on vorm. Kehast saab liikudes pidevalt uuenev ruumiline kujund, proovides läheneda arhitektuurile viimase “sõnavara” kaudu.Leonhard Lapini sõnastuses on arhitektuur tühjuse modelleerimine. Arhitektuuris kohtuvad tühjus ja vorm. Sein üksi ei ole arhitektuur. Vaid see, mis jääb seinte vahele, õhku – see on. Tühjus seob osad tervikuks.Parim viis arhitektuuri kogeda, on seda tantsida.Sulame seinaks. Põrkume põrandaks.*Leonhard Lapin - "Arhitektuur: sissejuhatus ruumilisse mõtlemisse "(2019)Anni Zupping (1990) on Tallinnas tegutsev vabakutseline koreograaf-lavastaja, etenduskunstnik. 2017 lõpetas Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala, on end täiendanud ka vahetusüliõpilasena Berliini Kunstiülikoolis 2015-2016. Enne tantsukunsti lõpetas Tartu Ülikooli Ökoloogia ja elustiku kaitse eriala 2012 aastal. Zupping huvitub keha, objekti ja visuaalsuse ühisosa leidmisest ja liikumisest, mis on laetud ideest. Viimasel kolmel aastal on lavastanud mitmeid moeshowsid, sh. ERKI moeshow ja DOM rõivakunstietendus Disainiöö festivalil, olnud liikumisjuht mitmele Ugala teatri lavastusele, resideerunud Viljandi Koidu Seltsimajas, Tallinnas Sõltumatu Tantsu Laval ja Vent Space galeriis, Hiiuma Tantsufestivalil ja Riia Gertrudes Ielas Teatris. Osalenud ja kaasloonud mitmetes performance'ites ja lavastustes.Toetajad: Eesti Kultuurkapital, ArtDepoo galeriiEtendustele pääsevad kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Palume kanda maski.
anne türn, toomas tuul "peegeldused" 17.12.2021 - 15.01.2022K-R KL 12-18 L kl 12-16Reedel, 17. detsembril kell 16-20 avatakse ArtDepoo galeriis keraamik Anne Türni ja fotograaf Toomas Tuule ühisnäitus "Peegeldused". Loodusest inspireeritud installatiivne väljapanek kannab veepinna peegeldumisefekti üle inimeste vahelistesse suhetesse, unenäolised metsamüsteeriumid kehastuvad valgustatud ruumivormideks, mis kasvavad välja korraga nii hiigelfotodelt seintel kui galerii peegelsiledalt betoonpõrandalt.Sügistormide aegu käisid tänavuse Kevadnäituse publikupreemia pälvinud keraamik Anne Türn ja Eesti üks parimaid loodusfotograafe Toomas Tuul Eestimaa kaunites ja salapärastes paikades – rabades, metsades – loomingulistel ekspeditsioonidel peegeldusi otsimas. “Minu poolt modellid ehk valgusobjektid, tema poolt oskus püüda ja jäädvustada hetke lummus. Meie soov oli luua maailm, kus keraamika tunduks osana loodusest,” kirjeldab Türn protsessi, mille tulemuseks on loodusfotod veesilmadega, mis vaikiolekus otsekui jäljendavad oma kallastel kõrguvaid taimi ja taevast nende kohal ning nüüdsel näitusel teevad sedasama skulptuuridega. “Portselanist, klaasist ja fiibrist tööd muutuvad kaamera ees nagu osaks ümbritsevast. Et nii on seal kogu aeg olnud.” Keraamiku jaoks kujunes valgusskulptuuride loomisest, nende sulandamisest loodusega ja õige momendi tabamisest pildile imeline teekond, mida nüüd ka teistega jagada soovib.Ka kahe autori koostöö kujunes peegelduseks, energiavahetuseks. „Iga “ekspeditsioon” on siiani olnud nagu näitus – töö ja selle ülespanek ja kujundus ja kõik need tavapärased läbielamised, aga paljude muutujatega veel lisaks.” Nagu on vesi igal pool meie ümber, peegeldab see paljuski ka seda, mis on meie sees – asjaolu, mis sobib kokku Herakleitose mõttega, et ühte jõkke ei saa kaks korda astuda, sest muutunud on nii vesi kui ka inimene. Transformatsioon tundub loomuomane nii vee kui inimese jaoks. “Inimeseks olemise tunne on kõige rohkem olemas siis, kui on peegelduseks teine inimene. Mõistev vestlus on nagu peegeldus, mis aitab enda sisse näha ja läbi selle tekib tunne ja arusaamine. Kuid peegeldama ei pea ainult teine inimene, peegelduse võib leida ka loodusest, aga kas sellisel juhul peegeldab ta iseendale iseennast?”, mõtiskleb Türn ja leiab, et peegelduseta valitseb inimeses tühjus, looduseta valitseb tühjus aga kogu maailmas.Anne Türn (1964) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamika erialal ja täiendanud ennast Saksamaal Höhr-Grenzhauseni keraamika instituudis ning Kasseli ülikoolis. Tema tööd on pälvinud rohkelt rahvusvahelist tunnustust ning ta on pälvinud mitmeid kodumaised preemiaid alates Aasta Keraamiku tiitlist kuni Kristjan Raua preemiani ja Kevadnäituse publikupreemiani. Osaleb aktiivselt grupi- ja isiknäitustel ning viimasel ajal tegeleb valgusinstallatsioonidega.Toomas Tuul (1966) on õppinud fotograafiat nii Tallinna 2. Tehnikakoolis kui Visuaalkommunikatsiooni Instituudis Tamperes, ta on saavutanud Eesti Fotograafide Liidu kutsekoja 6. taseme. Ta on töötanud televisioonis fotograafina, astunud üles fotonäitustel, loonud fotoalbumeid ja olnud raamatute fototoimetaja, teinud tellimustöid asutustele ja kaastöid ajakirjadele, korraldanud fotokonkurssi. Täna tegutseb vabakutselise fotograafina.Autorid tänavad Andres Rohtlat, Jaana Kooli, Indrek Lehte, Tiit Lepikut, Andres Toodot ning näituse toetajat Eesti Kultuurkapitali. Näitus “Peegeldused” jääb ArtDepoo galeriis (Jahu 12, Tallinn) avatuks kuni 15. jaanuarini 2022 K-R kl 12-18 ja L kl 12-16 (suletud 24., 25., 26. ja 31. detsembril ning 1. jaanuaril). Eelnevalt kokkulepitult saab näitust külastada ka muudel aegadel.
erik alalooga "otse sellisena tuli" esietendus 17.11 etendused 20.11, 21.11, 24.11, 25.1117.novembril esietendub ArtDepoo galeriis EKA skulptuuristuudio juhataja ning EMTA teatrikunsti eriala doktorandi, mitmekülgse tegevus-ja installatsioonikunstniku Erik Alalooga neljanda õpinguaasta loomeprojekt ja lavastus "OTSE SELLISENA TULI".NB! Esietendus ainult kutsetega. Etendused veel 20, 21, 24 ja 25. novembril.Seekord pole masinad üldse Erik Alalooga ehitatud. Masinaid on suvest saati ehitanud Karmel Naudre. Eeltingimus oli, et tulevane masinaehitaja ei tohi varem üldse olla mehaanika ja masinatega kokku puutunud. Lavastus katsetab brikolaaži meetoditega, aga nii, et läheb tagasi juurte juurde. Kõige metsikum brikolaaž tekib siis, kui inimesel on probleem, mis vajab lahendamist, aga pole spetsiifilisi oskusi ja õigupoolest pole isegi materjale ega vahendeid. Lahendamist vajav probleem oli selline – tuleb ehitada masinad, millel oleks piisavalt tehnoloogilise teatri raamidesse sobivat väljendumisvõimet. Masinate ehitaja teoreetilise ja praktilise oskusteabe omandamisega protsessi ajal ei tegele. Ta lihtsalt konstrueerib ja ehitab, nii nagu oskab. Tulemus läheb lavale ja seal tuleb hakkama saada.Nüüd on masinad valmis. Ja varsti on nad koos Karmeliga laval. Masinad ehitas ja nendega majandab Karmel Naudre. Helidega tegeleb Erik Alalooga. Valgusega tegeleb Marko Odar. Tekste organiseerib Andrus LaansaluPilet: 12 / 10 eur. Piletid müügil Fienta keskkonnas ja kohapeal.
"sealt sinna / Let's Take the Romantic Way" 04.09.2021 - 26.09.2021K-R KL 12-18 L kl 12-16Kaarel Kütas, Mikk Jäger, Cartier, Kersti Vallikivi-Ramos, Ahti Sepsivart, Villem Jahu, Triinu Jürves 4.-26. september 2021Näituse pealkiri on inspireeritud Cartier jutustatud kummalisest tõestisündinud loost, kus pikki kuid tuli asjatundmatul armastajapaaril minna terveks päevaks tööle tegema raskeid ärilisi otsuseid ja nad valisid kontorisse minekuks alati pikema tee, et näha seal ääres kasvavaid põõsaid, kuulda linde ja olla koos.Galeriisse on üles ehitatud voolava vormiga installatsioon, mis rõhutab kujundlikult igasuguse olukorra ja konteksti muutlikkust, nii et oluliseks muutub lõpplahenduse asemel hoopis liikumine erinevate seisundite ja väärtuste vahel. Nagu võilill, mis läbi asfaldi kasvab. Kogemus näitab, et ükski teekond ei pruugi olla iseenesestmõistetav, toimuda ainult ühes suunas ja ühtlases tasases tempos. Kaos võib saada korraks, must kera valgeks kuubiks, loomine tootmiseks. Ja uuesti teistpidi. Alati on võimalus muuta liidetavate järjekorda, vaatepunkti, kohta. Vaataja ongi kutsutud selle masinavärgiga suhestuma – igaüks saab installatsiooniga liituda ja seda muuta või sellest eemalduda ja lihtsalt jälgida. Masinavärgi võti on siiski igaühe enda käes, tõlgendusruum vaba nii abstraktsel kui isiklike seoste tasandil. Ka näituse taga on pikk ja keeruline tööprotsess, mida võib kirjeldada kunstilise dialoogina kunstnike, kohtade ja heade kavatsuste vahel. Inimesed, ideed ja asjad on liikunud mitu korda Tallinnast Manchesteri ja tagasi, vahel pikaks ajaks paigale toppama jäädes ja siis kiiresti reageerides ja kuju muutes.Projekt toob kokku Eestis ja Suurbritannias resideeruvad kunstnikud, kes kõik on eri viisidel seotud omaalgatuslike praktikatega ja toimivad omamoodi ühenduslülidena kaasaegse kunsti maastiku eri nähtuste vahel, kaasates oma loomingulised põhimõtted teistesse eluvaldkondadesse.Üldise installatsiooni sisse on paigutatud iga kunstniku individuaalne projekt, mis on sündinud spetsiaalselt ArtDepoo näituseks ja antud nüüd tekitatud olukorra meelevalda. Näituse lisaprogrammi ja jooksvate teadetega saab kursis olla FB vahendusel.Täname: Eesti Kultuurkapital, --> Noolegrupp, galerii ArtDepoo ja Kristiina Nurk, galerii Metropol 6m2, Taave Tuutma, Kätlin PiileLisainfo: Triinu Jürves Tel: +372 51 02572 E-post: [email protected]Kristiina Nurk Tel: +372 5648 6874 E-post: [email protected]
ALEXEI GORDIN "KUIDAS SEE JUHTUDA SAI?" 05.08.2021 - 29.08.2021K-R KL 12-18 L kl 12-16ArtDepoo galeriis avatakse Alexei Gordini kunstimaailma ja reaalsust vastandav isikunäitusNeljapäeval, 5. augustil kell 18 avatakse Tallinnas ArtDepoo galeriis Alexei Gordini isikunäitus „Kuidas see juhtuda sai?“, mis vastandab kunstimaailma reaalsusega. Näitus hõlmab kunstniku maale ja videoid aastatest 2019–2021.Näitus „Kuidas see juhtuda sai?“ käsitleb kunstimaailma elukauge ja turvalisena näiva kinnise ringina, mis on vastuolus ennustamatu, absurdse ja agressiivse reaalsusega, kus – nagu Belgia sotsioloog Pascal Gielen on öelnud – kunstnik on sarnaselt kriminaaliga tihti sunnitud leiutama uudseid eluviise. Paljud näituse teosed vaatlevad kunstimaailma läbi vägivallaprisma. Näitusel esitletakse kunstniku maale ja videoid aastatest 2019–2021, tegemist on Alexei Gordini 18nda isikunäitusega.Näituse avamine toimub neljapäeval, 5. augustil kell 19–21. Sündmust toetab Kalamaja Pruulikoda, muusikat mängib DJ NIKA. Oodatud on külastajad, kes tunnevad end tervena.Alexei Gordin on Kogo galerii kunstnik. Ta osaleb praegu kahel grupinäitusel: Kogo galeriis näitusel „Kunstiturg, elu ja surm“, mis on avatud 14. augustini, ning Lõuna-Koreas Soulis galeriis Art Corner H näitusel „New Age of Baltic“, mis on avatud kuni 4. septembrini. 13. augustil osaleb Gordin arvamusfestivalil Paide 3000 alal kaasaegse kunsti teemalisel arutelul „Do you get it? Not quite. What contemporary art can give us“. Lisaks esitleb Kogo galerii Gordini videokunsti 2.–5. septembrini Kai kunstikeskuses toimuval kunstimessil Foto Tallinn.Alexei Gordin (s. 1989) on tuntud eelkõige maalikunstnikuna, kuid tegeleb ka joonistuse, foto-, video- ja performance’i-kunstiga. Oma loomingus näitab Gordin musta huumori abil (kunsti)maailma absurdsust ja inimeste võõrandumist, käsitledes ühtlasi ebavõrdsuse ja marginaliseerunud ühiskonnagruppide probleeme. Gordini teoseid iseloomustavad karikatuurikunsti mõjutused ning teksti ja visuaali kooseksisteerimine. Tema loomingust võib leida viiteid koomiksi- ja meemikultuurile. Gordin on võitnud fotokonkursse ja pälvinud 2017. aastal Vilniuses Balti noore maalikunstniku auhinna. Kunstnik on õppinud Tallinnas ja Helsingis maalikunsti, praegu elab ja töötab Tallinnas. Allikas: KKEK kunstnike andmebaas ja Kogo galeriiKogo galerii on 2018. aastal asutatud kaasaegse kunsti galerii Tartus. Kogo keskendub eeskätt noorema põlvkonna kunstnike tutvustamisele Eestis ja rahvusvaheliselt. Galerii kunstnikud on Alexei Gordin, Eike Eplik, Mari-Leen Kiipli, Kristi Kongi, Eva Mustonen ja Elīna Vītola.LINGID Alexei Gordin: www.alexeigordin.com Kogo galerii: www.kogogallery.ee ArtDepoo galerii: artdepoo.net
ASMUS SOODLA "USK, TUSK JA PÜHA MIDRUSK" 29.06.2021 - 03.07.2021t KL 15-20 k-l kl 12-17«Pole midagi, mida kahetseks rohkem üks hing, kui tundagi ära üks tuttavam hirm»
eka ehte- ja sepakunsti osakonna 2. kursuse tudengite näitus "mimikri" 11.06.2021 - 22.06.202112.05-06.06 E-P KL 12-1911. juunil avatakse ArtDepoo galeriis (Jahu 12, Tallinn) Eesti kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna 2. kursuse tudengite grupinäitus MIMIKRI, mis tegeleb eristumise ja sarnanemise küsimustega. Näitus on lahti iga päev kell 12-19 ning jääb avatuks 22. juunini. Kui meil on vaja kohaneda uue keskkonna, sõpruskonna või sotsiaalse olukorraga, siis tähendab see vältimatult meie olemuse muutmist, olgu kasvõi kõige vähemal määral. Kust jooksevad piirid vajaliku kohanemise ning enese kaotamise vahel? Mitmed loomad kasutavad matkimist edukalt ellujäämiseks, nii on sarnanemine kesksel kohal ka pea kõigis inimkooslustes. Lõpuks poleks ükski iidol pooljumala staatuses, kui poleks kedagi, kes temaga sarnaneda sooviks. Ehte- ja sepakunsti tudengid mõtestavad näitusel MIMIKRI enda nägemusi kohanemise ja võõristuse, sarnanemise ja eristumise küsimustest. Mitmekülgsete lähenemistega tööd käsitlevad neid teemasid nii sügavalt isiklikust kui üldinimlikust vaatepunktist. ArtDepoo galeriis aset leidval näitusel osalevad Anete Meresaar, Hede Kalev, Joonatan Mäggi, Katariina Kriipsalu, Klara Taberland, Kristiina Tang, Kristjan Tammjärv, Madis Mattus, Tatjana Kutsõk, Oscar Nahan ja Valdek Laur. Töid on juhendanud Eve Margus-Villems ja Nils Hint.
henrik hürden "paiga vaim" 12.05.2021 - 06.06.202112.05-06.06 K-R kl 12-17 L-P kl 12-16Henrik Hürden on Kalamajas tegutsev leiutaja-kunstnik, kelle suurimaks insipiratisooniks on loodus ja rännakud paikadesse, kus on tajuda nende kohtade sügavamat olemust. Paiga vaim" võib olla minu jaoks objekt, olend, ese, vaade või emotsioon, mis seostub mõne kindla paigaga ning millele ma annan kehastuse." Lisaks maalimisele on Henriku teiseks suureks kireks jalgrataste ehitamine ning disainimine. "Mängin mõttega, et kunstiteos ei pea olema alati "kaugelt vaadatav", vaid praktiline ese-näiteks ratas". Näitusel saab näha Henriku enda ehitatud ning disainitud 30ne kilogrammist jalgratast "Indybull". Henrik on lõpetanud Tallinna Kunstiakadeemia stenograafia eriala ning osalenud varem mitmetel grupinäitustel.
kertu-liisa sarap "käpik" 03.05.2021 - 09.05.2021Kertu-Liisa on Viimsi Gümnaasiumi 11 klassi õpilane, kes 2020. aastal lõpetas Viimsi Kunstikooli. Näitus "Käpik" on valminud gümnaasiumi uurimustöö raames. Maalides on tunda tema julget pealehakkamist ning kartmatust. Maalides kasutab noor kunstnik erinevaid materjale ning tehnikaid, neid oskuslikult kokku miksides.
“Piiriseisund: koroonaviiruseaegne kroonika piirialadel” fotonäitus 21.01.2021 - 20.02.202121. jaanuaril 2021 kell 16:30 toimub Tallinna galeriis ArtDepoo fotonäituse avamine praegusel hetkel kõige aktuaalsemal teemal “Piiriseisund: koroonaviiruseaegne kroonika piirialadel”. Näitus jääb avatuks Kalamajas aadressil Jahu tn 12 asuvas ArtDepoo galeriis 21. jaanuarist 20. veebruarini 2021. Galerii on avatud kolmapäevast reedeni kell 12:00-17:00, laupäeval 12:00-16:00, puhkepäevad on pühapäev, esmaspäev ja teisipäev. Sissepääs tasuta. Arvestades COVIDi hetkeolukorraga tagatakse näitusel galeriiruumide 50% täituvus, mis võimaldab külastamisel jälgida kõiki turvameetmeid. -------------------- Varem, alates 27. novembrist 2020, toimus näitus Riias ja pärast Tallinna kolib ta plaanijärgselt Vilniusesse. Näitust korraldab Briti Nõukogu toel Narva Meediaklubi MTÜ. Näitus ühendab fotolugusid, mis on seotud COVID-19 pandeemia mõjudega kolme Balti riigi piirialadel. Fotonäitusest osavõtjateks on: Jānis Vecbrālis, Līga Evaldsone, Agris Klestrovs, Ilga Lasmane, Iveta Herbsta, Jekaterina Saveljeva, Marina Koreshkova, Eduard Bezfarmashinov ja Ivan Šatskih. Lühidalt projektist: 2020. aasta märtsi keskel kuulutati COVID-19 pandeemia tõttu Balti riikides peaaegu kaheks kuuks välja eriolukord ning hakati kehtestama karantiinimeetmeid: koolid viidi üle kaugõppele, jumalateenistused jäeti ära, keelati avalikud üritused jne. Mõistagi ei saanud see mitte mõjutada nii iga inimese tavapärast eluviisi kui ka piirkonna ja ühiskonna elu tervikuna. Meditsiiniline probleem on mõjutanud haavatavaid elanikkonnarühmi ning muutunud ohuks majandusele ja ettevõtlusele. Paraku COVID-19 ei taandu, haigestumus jääb kõrgeks, jätkuvalt tuleb juurde uusi ohvreid. Alates 2020. aasta novembrist hakati taas piiranguid kehtestama, Lätis kehtestati uuesti eriolukord, Leedus üleriigiline karantiin, uusi piiranguid hakati võtma kasutusele ka Eestis. Ülemaailmne olukord COVID-19 haigusega on kindlasti mõjutanud kõigi inimeste elu, kuid väga erineval viisil. Tekkis probleeme, mis on seotud isolatsiooniga, täieliku ja usaldusväärse info kättesaadavuse piiratusega, sunnitud sotsiaalse distantseerumisega, tavapärase eluviisi muutmisega, üksindusega jms. Mõne jaoks sai aga pandeemiaga seotud olukord vastupidi uueks pöördeks, mis võimaldas midagi oma elus ümber hinnata ja midagi paremaks muuta. Näituse osalejad jutustasid oma fotolugude abil sellest, kuidas ühiskond reageerib tekkinud olukorrale ja millised muutused toimuvad. Fotod on tehtud ajavahemikul märtsist novembrini 2020. Näitusepaigad (Tallinn, Riia, Vilnius) aitavad juhtida pealinnade elanike tähelepanu piirialade probleemidele. Näitus tuleb kasuks ka teadlastele, kes uurivad nii COVID-19 pandeemia kriisi mõju ühiskonnale kui ka Balti riikides ilmnevat ühiskonna lõhestatust ja võimalusi nende kogukondade tõhusaks integreerimiseks.
EKA Avatud Akadeemia "Savimineraalist nutitekstiilini" 10.2020 - 11.2020Oled oodatud EKA avatud akadeemia tarbekunstinäituse „Savimineraalist nutitekstiilini“ avamisele 21. oktoobril kell 18 ArtDepoo galeriis. Näitus tutvustab Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia keraamika ja nutitekstiili täiendusõppe lõpetajate parimaid töid, mille kaudu asetatakse dialoogi traditsiooniline ja innovaatiline tarbekunst. Milliseid mustreid peidab endas krakleeglasuur? Kuidas põimitakse tulevikutehnoloogiat traditsioonilisse tekstiilidisaini? Näitusel saab avastada keraamika erinevaid tehnikaid ja vormilisi lahendusi ning nutitekstiili väljundeid disainis. Näitus on avatud 21. oktoobrist kuni 4. novembrini. ArtDepoo galerii asub Kalamajas aadressil Jahu 12 ja on avatud kolmapäevast reedeni kell 12–17.30 ja laupäeviti kell 12–16.
kärt hammer "abstraktsioonid" 02.06.2020 - 18.09.2020PRESSITEADE Teisipäeval avatakse ArtDepoo galeriis Kärt Hammeri uus maalinäitus. Väljas on kümmekond eelmisel ja sel aastal valminud minimalistlikus koloriidis maali. "Lammutatud maailmas saab korda luua läbi abstraktsiooni," ütleb Hammer. "Abstraktsus jätab otsad lahti ning tekitab lõputu tähenduste välja, kus igaüks valib oma subjektiivse tõe." Näitus jääb avatuks 16. juunini. Praod. Krakleed. Äranussitud diivan. Häälikud, mis ei moodusta mitte midagi. Mõttetud numbrid. Palju tühjust. Palju kiiruga sirgeldatud mustreid, kiired ja vihased. Ühe maali nurgas naerab keegi hahahaha. Paljudel maalidel mustad ristid ja mustad linnukesed − või lihtsalt suvalised sirgeldused. Üle maalide voolamas läbipaistev kiht mürgist plasti, mis meenutab hüljatud spermat või igapäevast tatti ning lööb päikesekiirtes särama nagu maailma viimane pisar. Patiseisu jõudnud tripstrapstrull. Mustad ja valged värvijoad valgumas üle maali, tungimas maali sisse, kihutamas vasakult paremale, põgenemas ja ometi tardunud. Vaikelud, kuhu sõnatu emotsioon on tardunud samamoodi nagu jäätükki jäi miljoneid aastaid tagasi kinni mõni molekul või mammut. Seeria peaaegu vaid mustvalges koloriidis maale vallutab esmalt tagasi brutaalse spontaansuse võitlusvälja, mida vahel peetakse meeskunstnike privileegiks. Kujundid paiskuvad lõuendile kiirelt, küsimus ei ole tundides, vaid sekundites, et impulss ei maheneks mõtluse totruses õõnsuseks. Need on abstraktsed vaikelud, mille ehitusklotsideks on olnud toore energia plahvatused. Ja ometi pole neis agressiivsust, sest Hammerit ei huvita kaos, nagu teda ei huvita ka kord − teda huvitab peenike punane joon nende vahel. Sellel punasel joonel liigub ka Hammeri maalide käekiri. Ühelt poolt impulsiivsed pursked ja tähendusteta häälitsused, teiselt poolt selle kõige mahutamine ristküliku-kujulisele lõuendile. Hammeri maalid on nagu tardunud minisekundid taifuuni südames, kus kõik vakatab ning lepitub. Katastroofist on saanud korraks ilu, hävimisest ülevus. Vahel tundub, nagu oleks Hammer lõuendit värviga rünnanud, selles žestis on nii agressiivsust kui ka igatsust − tühi pind on tema jaoks paik, kuhu mahub üks puhas impulss, üks selge emotsioon. Need maalid on kaose kartoteek, kuhu on salvestatud häired ja traumad, abitud häälikud ja ujuvad numbrid, pidetus ja vead, korrastatud pintslilöökide ja pliiatsitõmmete poolt millekski, mida võiks nimetada vabanemiseks. Maalid neile, kellel pole vastuseid, sest "kohas, kus oleme ümbritsetud ülevoolavate tähendustega, jõuame tõdemuseni, et kõik on tähtsusetu. Jäävad vaid pudemed kontseptsioonidest, alateadvuse riismed" − nagu ütleb kunstnik. - Eero Epner/ Näituseprojekt „abstraktsioonid/abstractions“ käsitleb maailma kui intuitiivset kogemust, mis algab kaosest ja milles inimmõistus hakkab paratamatult korda looma. Abstraktsus jätab otsad lahti, vastused õhku rippuma ning tekitab lõputu tähenduste välja, kus iga eksisteerija valib oma subjektiivse tõe - mis on omane vaid talle. Kihistused koosnevad piiritlemata vormidest, voolamisest, erisuunalistest lõpututest joontest ning vabalt valitud tähendustele viitavatest kirjatähtedest ning numbritest, mis justkui tahaks midagi öelda, kuid ühtegi konkreetset ideed püsivalt ei lukusta. Abstraktsioonid moodustavad ühtselt kogetava ruumi, installaatiivne diivan teeb interjöörist vihjamisi eluruumi ja puhkehetke, annab koha mõttepausiks. Kohas, kus oleme ümbritsetud ülevoolavate tähendustega, jõuame tõdemuseni, et kõik on tähtsusetu. Jäävad vaid pudemed kontseptsioonidest, alateadvuse riismed. Ideede abstraktsioonid ja spetsiifiline juhuslikkus.Lammutatud maailmas saab korda luua läbi abstraktsiooni./ NB! Näitus avatakse 02.06.2020, kunstnik on kohal 12-19 ning ootab kaootilist laekumist terve päeva vältel. Vastavalt nõuetele palume pidada kinni 2+2 reeglist. Külastajate piirarv galeriis on 50, hoovi peal kogunemist palume vältida. ArtDepoo, Jahu 12 T-R 12-17 L 12-16 P, E suletud Avamiseks vajuta 213 või helista 56486874/ Aitäh: Taavet Kohal, Triinu Soikmets, Villem Sooster, Velle Hammer, Eero Hammer, Mare Hammer, Tanel Tepper, OÜ Surfar, Robert Vahur & OÜ Balen
Mall Nukke ja Regina-Mareta Soonsein “Kaks ühes” 01.04.2019 - 07.04.2019Mall Nukke ja Regina-Mareta Soonsein on kunstnikest ema ja tütar, kes otsustasid teha ühisnäituse “2 ÜHES”. Tõuke selleks andis huvitav vanuseline numbrimaagia, sest Malle vanuseks on 54 ja Reginal 27. Niisiis on sel aastal üks teisest 2x vanem või siis teine esimesest 2x noorem. Kunstnike eri põlvkonnad käsitlevad samu teemasid erinevalt, analüüsides ja kujutades vaevuaimatavat või lausa kättesaamatut. Näitusele on välja pandud Mall Nukke hillitsetud värvigammaga õlimaalid ja Regina-Mareta Soonseina linoollõike tehnikas hiigelmõõtmetes graafika. Mall kujutab oma maalidel tehismaterjalide kokkupuutel tekkivaid sünergiaid ja pingeid,mis moonutavad n-ö puhtad sümbolid triviaalseks, muutes need tehisromantikaks, kaduvikuks, koguni prügikoti-mänguks. Regina-Mareta tajub oma linoollõigetes nähtamatut, mis tekib inimfiguuride kui materjali kokkupuutel. Tema piltidel pulbitseb elu selle eesmärgitus lihtsuses. Nii Mall Nukke kui ka Regina-Mareta Soonseina ühisosaks kunstnikena on nende sügav huvi joonistamise vastu. Seda on tunda Nukke fotorealistlikes õlimaalides ja Soonseina väänlevate inimkehadega graafikas.Mall töötab Tallinnas ja Regina Tartus, kuid n-ö keskpõrandale kokku said nad oma töödega alles vahetult enne näitust selles galeriis. Galerii ühisruumis põimuvad mõlema kunstniku sõltumatu loomevabadus, millest tekib uus ja huvitav sünergia. SIIN SAAVAD 2 ÜHEKS. Näituse muusikaline kujundus: Antti Mäss
Curated By Bakerman „Yeij“ näitus-projektibaar 06.2019Olete palutud kontseptuaalse näitus-projektibaar YEIJ avamisele ArtDepoo galeriisse 13. juunil kl 18 YEIJ on kontseptuaalne ruum, kus sulanduvad piirid toidu, skulptuuri ja disaini vahel, et testida meeli läbi ruumi- ja maitsekogemuse. YEIJ on toidudisaini stuudio Curated by Bakermani algatus, mille raames on võimalus tulevastel kuudel osa saada erinevatest söödavatest installatsioonidest ja toidukontseptsioonidest. Avamisõhtul kutsume maitsma ruumis olevaid toiduinstallatsioone ja selle õhtu erikokteile. Ühtlasi tuleb esitlusele Magnetofon vol 1, millele on koostöös loonud muusika Samuli Tanner ja Jackson Bailey ning mis on inspireeritud Jacksoni disainitud abstraktsetest graafilisest kokteilimenüüdest. YEIJ on avatud vaid kindlateks sündmusteks. Edasiste sündmuste kohta täpse info saamiseks palun külasta YEIJ lehte Facebookis. Curated by Bakerman on Eesti esimene toidudisaini stuudio, mis tegeleb eriliste toidukogemuste loomisega ning kompab piire toidu ja kunsti vahel. Eksperimentaalne disainistuudio kasutab peamise meediumina toitu, luues toidukontseptsioone vastavalt sündmustele. Stuudio eestvedajateks on disainerid Helis Heiter ja Maria Ader. YEIJ soovib eriliselt tänada ArtDepood ja Kristiina Nurka, Robin Pilku, Jackson Bailey't, Ragnar Kreisi, Edith Karlsonit, Melih Buraki, Järsi YEIJ-d toetab Granitop OÜ ja Akzo Nobel Baltics AS
maarit murka. illusioonid 12.09.2019 - 28.09.2019DISAINIÖÖ 2019 ArtDepoo galerii, Jahu 12, Tallinn 12.09-28.09.2019 kell 12-17 (suletud P ja E) Tallinna Disainifestival 16.09-22.09 E-P kell 12-17 Artist talk 18.09 kell 18.00 „Illusions“ seeria loomisprotsessidest ning fotokunsti analüüs Maarit Murka poolt Intervjueeris Annika Haas On üsna tähelepanuväärne, et Eesti kunstiskeene üks olulisemaid hüperrealiste Maarit Murka, kes kasutab oma teoste loomisel alusmaterjalina fotosid, suhtub pildistamisse teatud ebaluse ja isegi kartusega. “Lapsena pugesin voodi alla peitu, kui kaamera välja võeti ning praegu ei tee ma ise praktiliselt ühtegi fotot.” Ometi pole tal tehniliselt perfektsete ja digitöötluses steriilsuse saavutanud pildimaterjaliga, suurt midagi peale hakata. Murka on saanud selgeks, et tema enda robustsed, iluvabad ja justkui ebakvaliteedi rastrist läbi käinud fotod on parim alusmaterjal tema foto- ja hüperrealistlikuks loominguks. Hirm tuleb ületada. Mis kunst see siis on, mis eeldab maalimiseks foto olemasolu? Itaalia semiootik ja filosoof Umberto Eco ütleb, et rääkides asjadest, mida tahetakse tõeks tunnistada, peavad need asjad paistma tõepärased. “Täiuslik võltsing” võtab “täieliku tõepära” kuju. Just säärane mõtlemine võis olla popkunstist 1960ndail välja kasvanud esimeste fotorealistide tegevuse aluseks, kes kaldusid maalimisel matkima fotograafilisi kujutisi, jättes ühtlase illustreeriva kujutamisstiili säilitamiseks teatud detaile ära või üldistasid neid. Samuti jätsid nad sageli välja inimlikud tunded, poliitilise väärtuse ja lugu jutustavad elemendid. Kuna see arenes popkunstist, oli maalide fotorealistlik stiil ainulaadselt range, täpne ja teravalt mehaaniline, rõhuga üksluistel ja igapäevastel kujunditel. 21. sajandi alguse hüperrealism rajati fotorealismi esteetilistele põhimõtetele, on selle edasiarendus. Luues detailsema ja lõplikuma tõlgenduse, kus kujutis on tihti jutustav ja emotsioone äratav, kuulub Murka täna just hüperrealistide hulka. Näitus Tallinna Disainifestivali satelliitprogrammis
Olete oodatud Heikki Leisi näitusele AVIVA. Saab näha minu viimase viie aasta loomingut, peamiselt hüperrealistlikke joonistusi. Avamine toimub reedel 15.nov, kell 18.00. Muusikalise poole eest hoolitseb maestro Steve Vanoni... Näitus jääb avatukse kuni 15.detElu nimel lunite, Moene minimaal-aam. Inimene, ometi nulle minule. - Ilmar Laaban Sa võid siseneda, kust soovid; minna ükskõik, kummas suunas. Ringil ei ole algust ega lõppu, ringil ei ole ka suunda. Liigne vabadus tekitab segadust, seetõttu on inimene välja mõelnud omaenda käsitluse ajast, mis kulgeb “päripäeva”, kellaosuti liikumise suunas, kasvaval skaalal. Kasvavad numbrid sihverplaadil, kogunevad aastad. Tik-tak. Surm on transformatsioon, nagu ka sünd. Suured sündmused, mis lükkavad osuti taas algusse. Kas sul on mõnikord tunne, et sa oled mõnd sündmust juba kogenud? Rahu, see on vaid sellepärast, et sa oledki. Tegelikult. Juba enne. Või oli see pärast. Selleks, et midagi õppida, peab meie eelmine mina ajama valuliselt maha väärkogemuste ussinaha, et tulevasele minale teele head nõu kaasa panna. Ei tasu aga tagasi lükata seda tunnet, kui vahel lihtsalt tead. Kindla peale ette. Juba seda, mis pole veel toimunud. Su sisetunne ei peta. Tegelikult saab minna ka sinna. “Aviva” on eluring oma kõigis avaldumisvormides. Aviva kui palindroom; sõna, mis liigub mõlemas suunas. A viva kui “surnuist üles” ladina keeles; surnuist üles, elusa suunas, teises suunas. Hoolimata staatilisest olekust, ei ole “Aviva” ring olemuselt vaikelu – natüürmort, nature morte, ehk surnud loodus. Pealtnäha vaikivad pildid püüdlevad elu poole, valgusesse. Hetk tardub ja ajast saab vaid üleliigne konstruktsioon, mille kammitsaid me enam ei vaja. Sa võid siseneda, kust soovid; minna ükskõik, kummas suunas.
Lavastuskunstnike Liidu näitusesarja 1:10 näitus „Multiversum“ 02.10-30.10.2019
Kostüüminäitus "Multiversum" toimub Tallinnas ArtDepoo galeriis 02.10.2019 kuni 30.10.2019. Näitust korraldab Eesti Lavastuskunstnike Liit (ELKL). "Multiversum“ on kolmas näitus Eesti Lavastuskunstnike Liidu näitusesarjast "1:10". Seekordne teema on innovatsioon teatrikostüümis. Näitusel osalevad oma töödega lavastuskunstnikud Eugen Tamberg, Rosita Raud, Inga Vares, Tuulikki Tolli, Laura Kõiv, Liina Tepand, Kersti Prosa, Kristi Leppik, Yana Khanikova, Ann Lumiste ja moekunstnik Kairi Getman. Näituse keskmes on teispoolsuse karakterite roll tänapäeval ja maailma ooperipärandi originaalmuusika, millest osalevad kunstnikud lähtuvad ning mis näitusel kõlab. Osalejad valisid kümnest pakutud heliteosest viis müstilist olendit ja lõid neile kostüümid. Heliloojana võtab näitusest osa Markus Robam, kes lõi spetsiaalselt näituse jaoks muusika Kurt Vonneguti romaani "Titaani sireenid" ainetel. Näituse põhifookuses on sisu ja vormi koosmõju muusikaga, eksperimenteerimine uuenduslike ideede ja materjalidega. Galerii ruum näituse korraldamiskohana pakub teatrikunstnikele teatud vabadust ning võimaldab läheneda tööle kostüümidega mõnevõrra teisest rakursist, kuna teatrietenduse jaoks kostüüme luues arvestavad kunstnikud paljude selliste teguritega nagu lavastaja nägemus, näitlejate võimalus etenduse ajal takistamatult liikuda ning kostüümide kiire vahetamine vastavalt muutuvatele stseenidele. Näituse eesmärk on uurida vormi ja sisu dialoogi ning vaadata, mis sellest välja tuleb: kas vastasseis, kokkupõrge, vastastikune täiendamine või midagi muud. Näituse nimetus viitab mõistele multiversum, mis tähendab paljude paralleelsete maailmade üheaegset eksisteerimist koos sellega, kus elame meie. Näitusekülastajatele antakse võimalus süveneda näitusel kujutatud tegelaste ja muusika maailma ning aidata kaasa sellele, et universumite paljusus tuleks esile. Osalevad kunstnikud: Eugen Tamberg, Rosita Raud, Inga Vares, Tuulikki Tolli, Laura Kõiv, Liina Tepand, Kersti Prosa, Kristi Leppik, Yana Khanikova, Ann Lumiste, Kairi Getman Helilooja: Markus Robam Valguskujundus: Mait Visnapuu Näituse kuraator: Yana Khanikova Näituse avamine toimub K 02.10 kell 16.00 ArtDepoo galerii lahtiolekuajad: T-R 12.00 – 18.00, L 12.00 – 16.00 Täname toetuse eest Eesti Kultuurkapitali, Eesti Kunstnike Liitu, ArtDepoo galeriid ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumit.
Lepatriinu Uku Suviste Rahel Tommy Cash Arne Maasik Anne Türn Soome, Hammer, Heldur Puue universe Ron Jonas ÕF Bag Patrick Soome reede Kärt Hammer Johanna Ulfsak Sandra Jõgeva ja Teet Raudsepp An Marlen Bibiana Aarma Eesti Tänavafotograafia Viljandi Kitarrifestival
Lepatriinu Uku Suviste Rahel Tommy Cash Arne Maasik Anne Türn Soome, Hammer, Heldur Puue universe Ron Jonas ÕF Bag Patrick Soome reede Kärt Hammer Johanna Ulfsak Sandra Jõgeva and Teet Raudsepp An Marlen Bibiana Aarma Eesti Tänavafotograafia Viljandi Kitarrifestival
patrick soome, kärt hammer. uppumine 03.07-18.09.2020
Tallinna biennaal 2020 - "uppumine" patrick soome ja kärt hammerKärt Hammeri maalinäituse „abstraktsioonid“ raames toimub ühise mõttetööna koos kunstnik Patrick Soomega sündiv väljapanek „uppumine“. Abstraktsioonide vahele paigutub kuus postamenti, mis esitlevad kahe kunstniku esteetilist kokkulangemist väikeste installatiivsete monumentide näol. Klaas, hõbe, epoksiid, nahk, betoon. Õrnus kohtub toorusega. Mõlemad kunstnikud on avamisel kohal ja külastajatega kohtumas - seda terve päeva jooksul. KUS: ArtDepoo, Jahu 12, Tallinn MILLAL: 3.juuli kell 12:00-19:00 4.-9. juuli kell 12:00-17:00 Näituse külastus on TASUTA. Lisainfo: tallinnabiennaal.ee ** 2.-30. juulini esmakordselt toimuv Tallinna Biennaal on suvine kunsti suursündmus, mille raames toimub pealinnas ja lähiümbruses rohkesti eriilmelisi Eesti ja lähiriikide kunstnike loomingut tutvustavaid sündmusi - näituste avamisi, eksklusiivseid galeriituure, kohtumisi kunstnikega ja palju muud. Biennaali korraldab Nordic Baltic Art Center NOBA MTÜ
andro kööp "sisu" 11.2018Suurejoonelise KUNSTIPROJEKTI "SISU" osana on nädala jooksul ArtDepoo galeriis avatud ANDRO KÖÖP'i personaalnäitusKunstnik ANDRO KÖÖP'i(s.1967) personaalnäituse ArtDepoo galeriis on ellu kutsunud ja kureerinud maalikunstnik Mauri Gross. Esindatud on erinevad maalide seeriad väga mitmetahulise loominguga kunstniku Andro Kööp eelmise 11 aasta maaliloomingust. Näha saab teoseid seeriatest GRAND COULISSE; ERROR; CONNECTIONS ning I’M HERE! (MA OLEN SIIN!). Eksponeeritud on ka 4 teost eelmisest ja praegusest aastast. Juba eelmistel näitustel publiku lemmikuks saanud „AAS“ (2017) on seeriast "Võimas puhang", mis sai alguse 1998 aastal NEO●EKS●PRE●POST’i samanimelisest, maalimise olemusele keskendunud projektist legendaarses VAAL GALERIIS. (Andro Kööp on saanud ka kõige esimese VAAL GALERII kunstipreemia HARPUUN, NEO●EKS●PRE●POST’i kureeritud näituseprojektide eest). Eestlase lemmikteos „EESTI“ on seeriast "Tartu maantee", mis kujutab Eesti arhetüüpseid horisontaalseid maastikke ja püüab edasi anda seda lihtsat, kuid sügavat tunnet, mis seob meid nende, vahel üksluistena tunduvate, kuid siiski armsate maastikega. Näituse kõige väiksem maal ”ROOSA ELIZABETH” on selle aasta teos seeriast "Sa Pead Minuga Abielluma!" ja on esmakordselt vaatajate ees. Maaliseeria käsitleb meedia ja tuntuse olemust ühe Hollywoodi viimastest suurtest staaridest, Elizabeth Taylor’i meediakajastuste varal. Maaliseeriat on eksponeeritud nii Eestis kui Saksamaal. ”RAND 9” on maalitud eelmisel aastal. Maaliseeria "Rand" tegeleb inimeseks olemisega,samal ajal kõige privaatsemas tähenduses ja just selles hetkes, kui ka kõige üldisemas mõõtkavas.
jaanika peerna "liustike eleegia" 06.2018tallinn art week 2018New Yorgis elav ja Eestis kasvanud kunstnik Jaanika Peerna toob Tallinn Art Week raames Eestisse uue versiooni oma eri maailma paigus kahe aasta jooksul arendatud Liustike Eleegia projektist, mis koosneb sajast õhukesest plastik-paberist, joonistamise ja lõikamise abil tehtud elemendist koosnevast installatsioonist ning koostöös publikuga sündivast performance-st, mille käigus nii sünnib kui sulab 15ne meetrine joonistus. Kunstnik on Liustike Eleegia projektiga esinenud nii New Yorgis, Londonis kui mujal ühendkuningriikides. Lisaks saab näitusel näha Peerna joonistusi, mis sisaldavad endas eri tugevuse ja suunaga loodusenergiaid. Jaanika näitus ja performance TALLINN ART WEEK 2018 raames on ArtDepoo kingitus kõigile kunstihuvilistele. Näitus liigub edasi Võrru.
maru karu "õhutame lapsepõlve lõkkele" 05.2018kalamaja päevad 2018MARU KARU lastekunstistuudio mänguruum“Õhutame lapsepõlve lõkkele“. Õhutame lapsepõlve taas lõkkele. Päris mänguga.Meiega. Värskelt lõhnava raamatu ÕHUS ON KALAMAJA kangelased on jõudnud juba paljude südamesse.Nende hulgas ka Maru Karu lastekunstistuudio haldjas Agnes. Agnes oli Kalamaja päevade ajal koos lastega ehitamas ArtDepoo galeriis suurt kommivabrikut täiuslikult ümmarguste mudapallidega. Lastega läbi mänguruumi loodud näitus on saanud väga sooja vastukaja. Tulles vastu paljudele soovijatele tuleb Agnes veelkord meie juurde, et koos Kalamaja lastega saavad ka emad ja isad rännata tagasi lapsepõlve ning meisterdada, voolida ja vormida erinevate looduslike materjalidega liivapalle. Leiame koos KALAMAJA ÕHUST õnneliku lapsepõlve. Mängides ja hingates. Suurelt ja ehedalt. Kalamaja laste mänguhetked püüdis fotole Sten Martin.
Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo „Ermitaaž“ 04.2018Ainult 4 päeva on suurepärane võimalus tulla vaatama Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühist näitust "Ermitaaž". Kadri Kangilaski (s. 1973) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti osakonna magistri 1997. aastal ja alates 1995. aastast osalenud aktiivselt näitustel nii Eestis kui välismaal. Toomas Tõnissooga (s. 1972) on samuti lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala. Kunstnikepaar on aastaid juba mitmetel näitustel koos üles astunud, nii ka seekord.
Maarit Murka „Kontekstiväline“ 05.03-13.03.2019Artdepoo galerii, Jahu 12, Tallinn Näitus avatud 05.03.2018- 13.03.2018 kella 12.00- 17.00 Kuntsnik on näitusel 10.03.18 ja 11.03.18 12.00- 17.00 Murka on enim tuntud kui fotorealistlik maalikunstnik, kes oma maalidega jutustab enamjaolt isiklike lugusid, läbi selle ironiseerides ja naljatledes muuhulgas sotsiaalsel foonil. Antud näituse raames ei tegele kunstnik kindla teema või probleemi lahkamisega, vaid astub n. ö. sammukese tagasi. Eksponeeritud tööd on konkreetsele kontekstile eelnev staadium. Ümbritsev keskkond, kus tulevane töö hakkab vormuma, vajab enda omaks kujundamist ja puhastamist ebavajalikust. Ruumi on vaja sisse tuua elemendid ja mõtted, millest saaks hakata edasi looma. Sellises keskkonnas ja etapis on palju küsimusi, palju ebakindlust ja hirmu. Kõik ebavajalik on vaja enne tööle asumist läbi mõelda ja välja praakida. Tihti jääb sõelale vaid väga väike osa algsest lähtepositsioonist. See on loomisprotsessi tavaline osa, mida eksponeerimiseks tihti ei seata. Kunstnik on maalinud üles mõtete hüpliku teekonna ja seadnud sellega end publiku ette ebamugavasse olukorda, kus eksponeeritakse pigem vigu, mitte täiust. Mõtetel on rohkem energeetiline ja tunnetuslik nüanss, kui maalikeele füüsiline mänguilu ja osav komponeerimine. Võiks lausa öelda, et maal ise ei omagi otseselt tähtsust, vaid on märk vormist, mida meel otsib ja millega tegeleb. Kunstnik ei ole maalinud näitusele pilte, ei ole tegelenud teema lahtimõtestamisega, vaid otsinud maali. Protsessi kulg on pikem ja valulisem kui reaalne valu.
artdepoo special - üks nädal laurentsiust 11.2016Endises ArtDepoo galeriis saab tutvuda maalikunstnik Laurentsiuse ehk Lauri Sillaku viimase aja loominguga. Väljas on nii kõige uuemad tööd kui ka mõned kunstisõpradele tuntud taiesed. Kunstnik on jätkanud oma Parikaste Majas esitletud suureformaadilist nägude seeriat, seekord industriaalses interjööris.
